Treeningvideo nr.1

Siit siis kaua lubatud esimene treeningvideo. See on üks treeningutest, mis läheb jõudsalt edasi. Praeguseks suudan ma juba paremini kui videos näha.
Joonistage, kirjutage.

---------------------------------------

The purpose of the training is to strengthen the shoulders, so I could push myself up. This exercise will help me transfer myself and help me walk with orthosis.

I've been training over 2 months. I started with level 1, and was able to do 3 series, 3 push ups each.

In this video I'm training with level 2, which means I've lifted "the goat"(thats what we call it in estonian) about 5 cm which makes it a lot harder to push myself up.

MA

Järgnev tekst on redigeerimata, vabandan!

Pean tõdema, et mul pole enese vabanduseks midagi öelda. Aeg lendab kiiresti ja märkamatult. Vahepeal on palju juhtunud ning lõpuks ometi võtsin ennast kokku, et kurssi viia Sind minu elus toimuvaga.

Nagu eelmises postis kirjutasin, lõpetasin eelmine kevad bakalaureuse kraadi. Seejärel mõtlesin et peaks proovima sisse astuda magistrantuuri. Konkurss oli tihe, põhimõtteliselt 6 inimest ühele kohale. Kohti oli kokku 3. Seda kaudu ma sisse ei saanud. 12. august oli tähtpäev, millal sai esitada avaldus astumaks REV õppekohale. Ma polnud üldse kindel kas on mõtet tasulisele kohale kandideerida, kuid viimasel hetkel otsustasin selle kasuks, kuna mõtlesin et see annab mulle lisamõtlemise aega. Nii siis ma palusin oma õel viimasel päeval viia avaldus kooli. Õde viis selle kooli kuid jättis avalduse turvamehe kätte, mis tõenäoliselt pole osakonda jõudnud siiamaani. Igal juhul nädal peale avalduste vastuvõtmist avaldati nimekiri, kus mind sees polnud.

Septembri alguses sõitsin ma Haapsallu taastusravile. Sellel ajal hakkasin saama imelikke e-maile kursavendade käest, keda ma teadsin magistrantuuris olevat. Kiri oli saadetud 5. inimesele, kelledest kõik peale minu olid maginstratuuris. Kirjade sisu puudutas filosoofia ning teiste ainete loengutes toimuvat. Seetõttu ma arvan sa mõistad minu imestust, et miks see mulle saadeti, kuna ma ei olnud ju koolis. Tulin Haapsalust koju ning ikka ei saanud rahu selles osas. Mõned sõbrad isegi soovitasid et võta nüüd kätte ja helista kooli ning küsi milles asi on. Ma mõtlesin et see on üsna mark, et ükskord juba sain vastuseks ei ning nüüd on mul nii palju ülbust et veel üle küsida: "Ega ma juhuslikult magistrant ei ole?".
See oli 24. september, kui ma helistasin kooli, et küsida selle asja kohta. Alustasin oma kõne umbes nii, et palun ärge hakake naerma selle peale, mida ma nüüd küsin...Vastuseks sain ma osakonna sekretäri käest järgmise lause: "Daniel Kotsjuba, te olete Graafilise Disaini magistrantuuri riigieelarvelisel kohal!". :o :o :o :o
Sellest uudisest ma ehmatasin nii ära, et ma värisesin üle kogu keha terve ülejäänud päeva. See on minu elus, siiani, suurim Jumala ime. Ausalt öeldes ma ei tahagi teada tegelikke põhjuseid, miks ma sain sinna, sest võimalik et see liialt ratsionaliseeriks minu jaoks selle sündmuse. Nii et nüüdsest peale olen taas koolis, seda puhku jahin siis järgnevat kraadi.
Ma kirjutan siis teile natukene oma magistri töö ideest ning esimesest semestrist ka. See idee on mul juba kaks aastat peas keerelnud ning pole leidnud rakendust. Selleks on sotsiaalprojekt kaelatraumade ennetamiseks. Ma usun et vähegi mõtlev inimene saab aru, et linnapildis on nende sots.reklaamidega nutused lood. Tõenäoliselt Tervise Arengu Instituut, kes on enamjaolt tellija, pole piisavalt nõudlik ning "disainibüroo" pole piisavalt pühendunud ja teeb oma tööd kõhutunde, mitte faktide ja analüüsi, najal. See selleks. Nii tihti kui ma mõtlen oma füüsilisele olukorrale, tekib minus, mitte liialdades, agoonia. Kaks aastat tagasi kevadel mõtlesin ma et suvi on tulekul ning kui palju on neid 18-22.aastaseid poisse, tüdrukuid, kes jätavad oma senise eluga hüvasti. Selle 3 ja poole aasta jooksul, mil ma olen "uues kehas" elanud, pole ma sellega ära harjunud ning kindlasti ei kavatse seda teha. Siin maailmas pole võimatuid olukordi, on vaid saamatud inimesed. Küsid miks ma küll nii karmilt ülten, või miks ma sean lati nii kõrgele? Kunagi arvati, et maailm on lapik ning kõik uskusid seda kogu südamest. Kuid oli üks mees, kelle nimi mul hetkel meelde ei tule, kes üks päev avastas et see päris nii ei ole ning üritas inimestele seda tõestada. Minu teada ta hukati selle pärast. Tänapäeval on ju enesest mõistetav, et me elame heliotsentrelises päikesesüsteemis. Piisas ühest inimesest. Vaatasin just paar päeva tagasi ETV'st Tähelaeva saadet Erki Noolest ning seal kõneles tema riigikogu pinginaaber, Toomas Tõniste, Olümpia hõbe, kes ütles et kui tahta tippspordis midagi saavutada, siis on vaja teistest täpselt kaks korda rohkem tööd teha. Tihtipeale tekib tohutuid paralleele füsioteraapia ning tippspordi vahel. Oot, oot...kuhu ma nüüd kadusin?

Igaljuhul, see kõik on olnud põhjuseks miks ma just tahan kogu südamest selle projekti ka ellu viia. Teadaolevalt pole seda varem tehtud. Haapsalus tegime nalja et need on kui minu indulgentsid, kui ma selle projekti, Jumala abiga, ellu viin, saan ma terveks. :D

Esimene semester aga oli üsna üldainete keskne, mis mind natukene kurvastas. Kuid Harry Liivrandi disaini-kultuuri-ajaloolis semiootiline loeng valmistas üsna palju südamerõõmu. Seda kohe ootasin iga nädal. Kuid usun et teine semester tuleb eriala ainete poolest sisukam.

Õige pea hakatakse Kunstiakadeemiat kogu südamest lammutama. Meie osakond(ja ka kõik teised) on juba kolinud ära. Me asume nüüdsest Estonia teatri vastas Solarise poolse Teaduste Akadeemia maja nurga peal(muie). Kihvt on see et seal on lift kuhu ka mina sisse mahun ühes oma liikumisvahendiga(vanas majas tuli ratastooli vahetada kitsa tooli vastu).

Tänu siis tähelepanu eest. Ma tahaksin blogisse üles panna oma treeningvideod lähiajal. Kui ma saan üks kord tehnikale käpad peale, siis ma panen need siia ülesse. Tahan sulle näidata millega ma siis ka tegelen igapäevaselt. Kommenteeriga julgelt!

BA

Ma pole taas mõnda aega kirjutanud, kuid mul on selleks põhjus olemas. Nimelt olen siin viimasel ajal treeningute kõrvalt tegelenud küllaltki intensiivselt ülikooli lõpetamisega. Reedel, 5. juunil, sain oma portfoolio ära kaitstud. Hindeks sain C, millega võib rahule jääda arvestades asjaolusid. Niisiis põhimõtteliselt olen juba lõpetanud, järgi on jäänud vaid puhas formaalsus KUMU's 19. juunil kell 13:00.

Eks näis kuidas reaalselt asjad laabuvad, kuid hetkel on üsna tõsine plaan magistratuuri astuda. Pean oma tegemised läbi mõtlema. Ma ei saa trenni kaa pooleli jätta, kuna emotsionaalselt läheb tohutult raskeks, kui edasiminekut ei näe. Kuid seda näeb (vaid) treeningu tulemusena. Sellest rääkides pean tõdema, et olen tähele pannud viimasel ajal paremuse poole minekut. Eelmine nädal seisin varbseina ees nii (käed lahti), et 0,5 kg hantlid olid randmete ümber. See ei tundunud enam üldse nii raske kui mõni aeg tagasi. Nüüd on vaja koormust taas tõsta. Aga ma arvan, et sellele on kaasa aidanud üks harjutus, mida olen teinud mõnda aega therapy mastery peal keretüvelihaste stabiilsuse parandamiseks. Teiseks on ratastool kiiremini liikuma hakanud, nii et käed ning õlavööde on tugevnenud. Varsti ei suuda enam käru peatada. Igaljuhul tänu Jumalale kõige eest.

Praegu on Lokomatilt kuu aega paus. Juulis kõnnin edasi.

Mängus on miljonid!

Eelmise nädala lõpus sain ma teada ühe tõsiselt mõtlema paneva uudise. Nimelt nagu ma varasemates sissekannetes olen märkinud ja võib-olla ka mujal meedias on mainitud, siis Lokomati(pildil olev käigurobot) eest tasumine on hajutatud mitme aasta peale. 31.märtsiks on järgmine kuupäev mil on vaja Hocoma firmale üle kanda üle 1.3 miljoni Eesti krooni. Praeguse seisuga pole OÜ Adeli Rehabilitatsioonikeskusel see summa koos. Nad on esitanud üle 270 avalduse ja abipalve erinevatele organisatsioonidele ja ettevõtetele, kuid ei mingit vastust. See on tõsine mure, kuna kui selleks ajaks ei ole summa laekunud, tullakse Šveitsist ja pannakse Lokomat sõna otseses mõttes kinni.

Kallid lugejad, sellise murega pöördun mina, kes olen aktiivne Lokomati kasutaja, ja paljud teised patsiendid, kes usuvad selle aparaadi abistavasse toimesse, et kui keegi teaks või oleks ideid ja oskaks suunata, kust võiks leida vastavad finantsid selle summa tasumiseks, annaks sellest mulle palun teada.

Minu isikliku tervisliku seisundi koha pealt on vahepeal toimunud võiks öelda lausa ime. Nimelt kirjutasin eelmises sissekandes süürinksist ning selle lisa halvatust tekitavast toimest. Üks pühapäev kohtusin ühtede tuttavatega ühes söögikohas, kus rääkisin neile sellest asjast. Rääkisin kuidas selle tulemusena ei saanud ma enam oma parema käe rannet liigutada. Tol hetkel tõstsin käe, et neile näidata, et see ei liigu ning minu jaoks täiesti imekombel sain ma seda sel hetkel liigutada. Sellest ajast peale olen ma saanud rannet taas liigutada. Mitte küll samas amplituudis, kuid see liigub. Tänu Jumalale!

Syringomyelia

Esiteks, suured tänud kõigile, kes võtsid osa palveketist.
Nüüd aga... siin on kirjavahetus minu ja mu neurokirurgi vahel peale uuringuid ning konsultatsiooni!























































MRT pildid seljaajust. vasakpoolne tehtud 2006 a.l, parempoolne 2008 a.l


siit saab lisainformatsiooni kogu selle teema (sürinks) kohta.




Jumal on ikkagi see, kellele jääb viimane sõna.

psalm 34

2Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus minu suus.
3Issandast kiitleb mu hing.
Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
4Ülistage Issandat koos minuga
ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!

5Ma otsisin Issandat
ja tema vastas mulle
ning tõmbas mu välja
kõigist mu hädaohtudest.
6Kes tema poole vaatavad,
säravad rõõmust
ja nende palgeile
ei tule kunagi häbi.
7Siin see armetu hüüdis,
ja Issand kuulis ning päästis tema
kõigist ta kitsikustest.
8Issanda ingel on leerina
nende ümber, kes teda kardavad,
ja ta vabastab nad.

9Maitske ja vaadake,
et Issand on hea!
Õnnis on mees,
kes tema juures pelgupaika otsib.
10Kartke Issandat, teie, tema pühad!
Sest neil, kes teda kardavad,
ei ole millestki puudust.
11Noored lõvidki väsivad
ja on näljas;
aga kes Issandat otsivad,
neil ei puudu mingit head.
12Tulge, lapsed, kuulge mind,
ma õpetan teile Issanda kartust!
13Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid
ja armastad elupäevi, et näha head põlve,
14hoia oma keelt kurja eest
ja oma huuli pettust rääkimast;
15hoidu kurjast ja tee head,
otsi rahu ja nõua seda taga!

16Issanda silmad on õigete poole
ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
17Issanda pale on pahategijate vastu,
et hävitada maa pealt nende mälestus.
18Õiged kisendavad ja Issand kuuleb
ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
19Issand on ligi neile,
kes on murtud südamelt,
ja päästab need,
kellel on rusutud vaim.
20Õiget tabab palju õnnetusi,
aga Issand tõmbab tema
neist kõigist välja.
21Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid,
ükski neist ei murdu.
22Kurjus surmab õela
ja need, kes vihkavad õiget,
mõistetakse süüdi.
23Issand lunastab oma sulaste hinge
ja süüdi ei mõisteta ühtki,
kes tema juures pelgupaika otsib.

http://piibel.net/?rmt=Ps&ptk=34

Palvekett

Palveketi graafik on postituse lõpus


Tere taas üle pika aja! 

Eks minu blogide uuendamine näitab mingil määral seda, kuidas mul tervise seis edasi läheb.
Nagu viimases sissekandes ma juba mainisin ning kindlasti paljud teist on juba meedias näinud, et Eestisse on tulnud üks uus kõnnirobot, Lokomat. Kindlasti teid huvitab see kuidas mul on senise treeninguga läinud? Ma siis natuke räägin sellest. Täpselt 12 treeningseanssi tagasi ma tegin esimest korda lihastesti. Ausalt öeldes ei olnud ma selle ideega väga nõus, kuid otsustasime siiski füsioterapeudiga see test ära teha. Leppisime kokku, et kui näitajad on nullis, siis me ei satu masendusse, vaid teeme trenni edasi, kuni näitajad hakkavad midagi näitama. See test koosneb kummagi jala jaoks neljast etapist. Need on lihtslt ja lühidalt öeldes: põlvetõste, sääresirutus, säärekõverdus ning tuharalihaste test. Ja ennäe imet, mitte ükski tulemus ei olnud 0, mis on minu jaoks täielik ime. Kõige suurem liigutus tuli vasaku jala põlvetõste lihaste juurest. Kuna see oli esimene test siis tegelikult ei ole millegiga seda tulemust võrrelda. Nüüd selle nädala lõpul või järgmise nädala alguses on kavas teha järgmine lihastest. Siit tulebki esimene palvesoov. Et Jumal kingiks edasiminekut nendes näitajates. See oleks üks suur kinnitus, et minu tervis liigub paranemise suunas.

Mul on tegelikult põhjust ka arvata, et minu näidud on paranenud kuid ma ei oska ju midagi kindlalt öelda. Selleks, et aru saada kuidas ma saan nii väita, tuleb mõista kuidas see robot töötab. Nimelt see robot ise ei tee sinu eest midagi ära. Roboti idee on selles, et ta suunab sinu kõndimist, mitte ei tee seda sinu eest ära. Seda näitavad graafikud - kui palju ma ise teen tööd ja kui palju tööd teeb robot. Enne eelmist testi ei liikunud graafik mul absoluutselt, oli kogu aeg paigal, kuid mõttetöö oli intensiivne. Peale testi aga on graafikud hakanud liikuma käsu peale, mis järjekordselt on minu jaoks tohutu Jumala ime. Täpsemalt mainin ära, et on märgata tuharalihaste ning põlvetõste lihaste tööd. Ma proovin praegu kätte saada mõned andmed või numbrid mis näitaksid kui palju tööd teen mina ning kui palju töötab masin minu eest, kuid selle info kogumisega läheb veel natuke aega.

Teine asi mis selle Lokomati juures hetkel muret valmistab on nimelt see, kui palju ma saan seal käia. Mu kogemused on näidanud, et vähene treening, mis on kuskil 2-3 korda nädalas, siiamaani nähtavat edasiminekut ei ole andnud, või siis tuleb see tohutu pika aja peale. Praegu on Lokomatil ajad väga kinni ning minu võimalused seal käia järjest harvenevad. Juba on tunda, mida harvemini ma Lokomatil käin, seda rohkem ma tegelen mitte edasiviiva treeninguga, vaid hetkeolukorda hoidva treeninguga, mis minu puhul ei ole aktsepteeritav. Ma tõesti usun, et Lokomat on olnud Jumala kingitus minu ellu. See, kuidas ma sellest teada sain ja kui kaua ma olen seal juba praeguseks käinud, on minu jaoks 100%-line ime. Terapeudid ning juhtkond on väga vastutulelikud ja tohutu pika meelega olnud. See on eriti märkimisväärne, kuna minu puhul ju ei ole otsest jalgade liikumist ju näha. On näha, et kõik tahavad näha edasiminekut ja see on ju loomulik. See kohapeal ringi traavimine on täiesti väljakannatamatuks muutunud, ausalt öeldes. Kuid Lokomat treeningmeetod tundub olevat efektiivne, kübeke lootust. Toome selle asja Jumala ette, et Tema avaks inimeste südamed, et mul oleks võimalik seal intensiivselt edasi käia ning, et oleks näha edasiminekut, mis kinnitaks meie kõigi usku.

Teine palvesoov:
Kuskil augusti kuus panin tähele, et mu parema käe ranne on järsult nõrgemaks jäänud. mõtlesin, et see on midagi lihas-atroofia sarnast(lihas on kärbumas mittekasutamisest) ning seetõttu ei konsulteerinud kellegagi. Nüüd aga on ranne nii nõrgaks jäänud, et ei saa seda enam liigutada. Ma ei saa õieti vastavaid lihaseid pingutadagi. Ometi olen paremakäeline. Rääkisin Adeli taastusarstiga ning ta soovitas ühendust võtta oma neurokirurgiga, et minna kontrollile. Tema arvates, ei ole tegemist atroofiaga. Eelmine neljapäev käisin ma MRT uuringul(magnetuuring). Järgmine uuring on 3ndal detsembril, milleks on EMG (närvide ning lihaste funktsioneerimise uuring). Ma saan nendest tulemustest teada 4ndal detsembril, kui mul on kokkulepitud kokkusaamine arstiga. Arst ise ütles mulle esimesel kokkusaamisel et tegemist ei pruugi olla probleemiga seljaaju tasandil. Ta arvab, et tegemist on pigem närvidega, mis asuvad käes või on tegemist hoopis lihase ülepingega. Kuid eks uuringud näitavad seda täpsemalt. Palve olekski järgmine - et olukord ja tulemused oleks Jumala käes.

Nagu näete, kui vaadata tervet seda aega peale õnnetust, siis on näha, et selle traumaga on kõik organismi mured alles alganud. Argipäev on tihti niivõrd raske, et võtab kogu jõu ära ning viib apaatiasse. Tänu Jumalale ei püsi ma selles pikka aega. Taas leian jõudu, innustust, jaksu võidelda ja välja rabeleda sellest väljapääsmatuna näivast olukorrast.

Minu palve oleks, et Jumal kinnitaks inimesi kes on igapäevaselt minu ümber, kes tegelevad minuga, kaasaarvatud füsioterapeudid ja muu professionaalne meeskond ja ka kõiki teid.

Kui teile on Jumal pannud midagi südame peale ka minu olukorrast, olge Julged kirjutama kommentaaridesse. Lõpuks, nagu apostel Paulus kirjutas Roomlastele - Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et meil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!


Aja saab kirja panna kommentaari, sissekande lõpus või saata see e-maili või SMSiga. Võib ka muidugi helistada meile.

Laupäev 29.11. :
21:00 Daniel, N2 Noored, Rodney
22:00 Hanna ja Ketelin; Teele ja Robert(aka Tito)

23:00 Hanna ja Ketelin, Andrus, Kati, Linda

Pühapäev 30.11. :
0:00 Ester
01:00 Marilin
02:00 Andres
03:00 vanaema
04:00 Raimo
05:00 Anu & Ville
06:00 Timo
07:00 Vivia
08:00 Hanna
09:00 Marina
10:00 Annely ja Vahur
11:00 Hanna & Ketelin
12:00 Kati
13:00 Anne-Mai
14:00 Taimi & Hillar
15:00 Eve
16:00 Eve
17:00 Indrek-Eliel
18:00 Joel
19:00 Mari Grüner
20:00 Daniel

★ palveketi graafik on postituse lõpus!

Tere!
Hiljaaegu kui ma blogi sissekandeid vaatasin, tundsin ma häbi sest polnud ammu mingit teavet oma füüsilise hetkeseisundi kohta lisanud. Ometi seda lehekülge külastatakse iga nädal. Niisiis ilma pikemat sissejuhatust tegemata asume asja juurde.


Olin 13ndast aprillist kuni 9nda maini Haapsalus(HNRK's). Ma ei oska seisukohta võtta selle juures kas see on hea või halb asi, aga see oli üks esimene kord kui ma jäin Haapsaluga rahule. Selle nelja nädala jooksul nägin mina ja ka inimesed kes tegelesid minuga, minus edasiminekut.
Ma hakkasin ennast vähese abiga ise keerama mati peal kõhu pealt selja peale ja tagasi. See on suur asi kuna ma pean seda tegema ainult ülakeha kasutades...kuna hetkel ei ole mul tuharalihaste üle kontrolli(võite ise proovida ennast keerata kasutamata kõhu ja seljalihastest allpool asuvaid lihaseid. lisaks on ka ülejäänud lihased nõrgad). See oli minu jaoks üks nähtav edasiminek.


31-st juulist kuni 22 augustini olen taaskord Haapsalus sama füsioterapeudi käe all. Hetkeseisuga suudan iseseisvalt ennast keerata igas suunas minimaalse abiga, kuna mul hetkel jalad ei liigu siis selja pealt kõhu peale keerates on mul vaja jalg lihtsalt põlvest kõverdada(kuna alakeha on raske).
Istumistasakaal on läinud selle aja jooksul paremaks. Ehk ma istun ilma seljatoeta sirgema seljaga ja saan teha rohkem ja suuremaid liigutusi.


Mina olen selline inimene kes selleks et midagi püsivat teha, pean selle enda jaoks arusaadavaks tegema ja enese jaoks mõtestama. Nii ka alles seekord olen hakanud aru saama kuidas võib jõusaal minu paranemist kiirendada. Üldiselt olen ma sellise nelja seina vahel, higihaisu, nõmedate lugude taustal trennimise, teiste ees trenniga eputamise vastu. Ma ei ole suutnud siiamaani ennast harjutada jõusaalis käima, ka terve olles. Eelistan rohkem looduses, õues sportimist. Seekord olen aru saanud et võib-olla ka selline treening võib edukalt aidata. Kangi tõmbamine on seekord aidanud keretüve -ja käelihaste tugevnemisele. Seetõttu püüan nüüd peale Haapsalut hakata käima vähemalt kolm korda nädalas jõusaalis lisaks olemasolevale treeningule.


Tänu Jumalale selle eest et Ta viib mindi ikka taastumisega edasi ja kasvatab motivatsiooni. Mõnikord ma tunnen end nii motiveerituna et lendan lihtsalt õhku. Võimalik et see on taastusravi süsteemile vastureaktsioon. Millest see iganes ka ei tule, see toimib.


Ühel juulikuu ilusal õhtul istusid Ester, Daniel ja Joel internetis, YouTube'is. Nad otsisid erinevaid videosid taastusravi teemadel, kuidas võiks treeningut täiustada. Leidsime sealt ühe video kus üks tüdruk sai peale üht robot-trenazhööri käima(lühidalt öeldes). Võite seda videot näha SIIT.
Olime sellest videos nähtud masinast väga vaimustatud. Otsisime internetist selle kohta infot ning kirjutasime sellele firmale küsides taastusravikeskuste nimekirja kus kasutatakse seda aparaati. Vastus tuli üsna pea ja huvitav. Nad saatsid kogu nimekirja oma klientidest ja lisasid veel et üsna pea on see Eestisse tulemas. :D
Nädala aja pärast tuli huvitav telefonikõne mis kõlas umbes sellisena: "Tervist! Helistame taastusravikeskusest Adeli. Meile on tulemas üks uus trenazhöör, kas te soovite olla testkasutajad?".
Teadsime kohe millest nad räägivad ning nõustusime. Võib-olla mõned teist juhtusid nägema teleesitlust kus mul õnnestus olla. Seda reportaazhi on võimalik näha SIIT.


Iga juhtum on muidugi erinev, kuigi arstid kipuvad lahterdama. Arvatavasti sellel tüdrukul oli seljaaju kahjustus väike. Siiski usun et see aparaat võib aidata. Kuid sellegi poolest tunnen suurt vajadust palve järele. Jumal on ainus kes võib võimatud asjad teha võimalikuks ning nähes kui imeliselt Jumal on selle aparaadi juhtinud minu ellu siis võib Ta teha ka nii et see aparaat aitab taastuda.
Seetõttu tahaksime teha taaskord 24H palvet kogu selle olukorra pärast. Ma usun et siit olukorrast ma tulen välja. Kuidas, see on kõik Jumala teada. Üks kirjakoht on mul viimasel ajal südamel olnud. See on Heebrealaste 12:1-13.
Mu palve oleks kõigil kellel vähegi võimalust on selleks, võtta osa sellest palvest.


Tervist!
Daniel
------------------------------------------------
Jätke kommentaari kirja aeg millal soovite palvetada.

Laupäev:
21:00 Daniel
22:00 Illimar
23:00 Ester

Pühapäev:
0:00 Ele
01:00 Marilin
02:00 Hanna
03:00 Priit
04:00 Marina
05:00 Liisi
06:00 Annely&Vahur
07:00 Ester
08:00 Heili
09:00 Mari
10:00 Sven
11:00 Joel

12:00 Siret
13:00 Ott
14:00 Eve
15:00 Eve
16:00 Krista, Monika

17:00 Ester

18:00 Eve

19:00 Hanna

20:00 Daniel&Ester

Tuli palvesoov:

Daniel oli just Mustamäe haiglas arsti vastuvõtul. Tal on olnud pikalt probleeme et uriinis on põletikud. Väga halvad bakterid jne.
Oleme ka palvetanud selle pärast et põiekateeter mis Daniel õnnetuse algusest saati sees on olnud...välja võetaks. Ja kui seda tehtakse - et see Jumala imega õnnestuks ja uriin hakkaks tulema loomulikul teel välja. Siiani on seda juhtunud väga harva.
Väga halb olukord tekib siis kui uriin üldse välja ei tule. Võite ise ette kujutada.
NÜÜD võeti põiekateeter välja.

Palvetage palun et Jumal teeks ime ja organism hakkaks tööle nii nagu Jumal on selle loonud. Palvetage ka Danielile rahu sest ta muretseb selle pärast palju. Samuti ka meie.

Jumal on aga ustav ja siiani palju palju abistanud. Hoiame temast kinni.

Õnnistused ja tänud teile toe eest.
Ester
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
A prayer request just came in:

Daniel was just in the Mustamäe hospital at a doctors appointment. He has had a problem for a long time that there is an infection in the urine. At times, very bad bacterias etc.
We have prayed that the doctor would remove the bladder catheter which was put inside the bladder right after the accident...and if that would happen, that with Gods miracle it would be succesful and the urine would start coming out the natural way. So far that has happened very rarely.
A bad situation will take place then if the urine will not come out at all. You can problably imagine that.
Anyways, now the bladder catheter has been removed.
Please pray that God would make a miracle and the organism would start working like God has created it. Pray for peace over Daniel since he is very worried about this and so are we.

God is yet faithful and has helped so far so so much. Lets hold on to Him.
Blessings and Thank you for the support.
Ester

Avastasin et ammu pole siia ühtegi uudist tulnud. Justkui tunne nagu Daniel oleks ikka haiglas. Tõde on aga see et Jumal hoidis Danielit haiglas ja Daniel sai sellest jubedast viirusest vabaks. Ta oli ka taastusravis veel detsembri kuus. Jõuludeks aga jõudis ta koju ja on praegugi kodus.

Õnnistusi teile